Rästik – Eesti ainuke mürgine madu

 

Kui mürgised on rästikud?

Rästikud pole küll kaugeltki kõige mürgisemadmaod maailmas, kuid nende mürk on siiski inimestele ohtlik ning tekitab mürgistust.

Seepärast tuleb rästiku hammustuse puhul alati igaks juhuks haiglasse pöörduda. Mõnel juhul pole hammustatul suurt midagi viga, aga vahel on mürgi mõju väga tugev ning rästikult salvata saanud peavad mitu päeva haiglas veetma. Eestis saab igal aastal 30–100 rästikuhammustust, aga surmavaid mürgistusi pole olnud, seega, kui rästik on sind hammustanud, pole paanikaks põhjust. Hammustuse korral tuleb säilitada rahu, proovida hammustatud kohta võimalikult vähe liigutada ning suunduda haiglasse. Kuna mürgistuse puhul läheb hammustuskoht tihti tursesse, siis tuleks näiteks käest hammustada saamise korral eemaldada sealt sõrmused ja käevõrud, kuna neid võib olla hiljem raske ära võtta. Samuti ei tohiks proovida mürki kuidagi välja imeda või lõigata – see teeb pigem kahju kui kasu.

 

Milline on ühe rästiku elu?

Rästikud elavad 10–15-aastaseks ning on üpris paiksed ehk ei liigu oma elukohast eriti kaugele. Talve veedavad nad maa all urgudes, et mitte ära külmuda, ning tulevad oma talvekorterist välja umbes aprillis. Seejärel kolivad nad oma suvekoju, milleks on mõni väiksem urg, ning veedavad suve jahtides, ennast päikese käes soojendades ning paaritudes. Toiduks on neil enamasti hiired, konnad, linnupojad või sisalikud ning neile piisab üpris vähesest (8–12 toidukorda aastas). Poegivad rästikud augustis ning korraga sünnib umbes kümme noort rästikut, kes on 15–20 cm pikkused. Nemad söövad sügisel putukaid, vihmausse, röövikuid ning väiksemaid konni, enne kui oktoobri paiku uuesti talveunne lähevad. Rästikutel on ka omajagu vaenlasi: rebased, metssead, tuhkrud, kured ja kakud võivad kõik neid püüda.

 

Kas rästik ründab inimest ise?

Rästikud hoiavad inimestest eemale ega ründa ilma põhjuseta. Ehk siis juhul, kui näed rästikut, on sul juba hästi läinud – sa saad temast lihtsalt mööda minna, jälitama ta sind kindlasti ei hakka. Pigem on probleem selles, et me vahel ei märka neid ning rästik, kellele astutakse peale või kelle poole sirutatakse käsi, võib enesekaitseks hammustada.

 

Kuidas vältida rästikuid?

Kõige olulisem on olla tähelepanelik kohtades, kus rästikuid olla võib. Neile meeldib, kui neil on, kuhu peitu minna, seepärast on ohtlikud kohad kõrge heinaga alad ning oksa- ja kivihunnikud. See ei tähenda, et rästikuid mujal ei ole. Neid võib kohata ka seenemetsas samblal või isegi vees ujumas. Samas jällegi – rästik ei tule ise sinu juurde. Mis tähendab, et kui sa näed ja tähelepanelikult vaatad, kuhu astud või kätt liigutad, saad tõenäoliselt rästikut vältida. Kõrges heinas, kus on peaaegu võimatu näha, kuhu sa täpselt astud, on hammustuse vältimiseks hea kanda kõrgemaid kinniseid jalanõusid, siis pole kuigi tõenäoline, et rästiku hambad jõuavad su nahani.

 

Miks on Eestis ainult üks mürgine madu?

Paljudes kohtades maailmas on mürgiseid madusid ja ämblikke palju ja erinevaid, Eestis on aga ainult üks mürgine madu ning mürgiseid ämblikke pole üldse. Miks see nii on? Asi ei ole selles, nagu meie maod oleksid vähem mürgised, vaid neid on lihtsalt palju vähem. Meie kliima ei sobi madudele ja ämblikele ning seepärast neid siin palju pole. Mingis mõttes on meil aga väga palju mürgiseid madusid – lausa pooled meie maoliikidest on mürgised. Meil lihtsalt ongi ainult kaks liiki madusid: rästikud ja nastikud.