Lindude ränne

Miks linnud rändavad?

Üle poole Eestis pesitsevatest lindudest rändab siit sügisel minema ning tuleb
kevadel tagasi. Põhiline põhjus, miks nad seda teevad, pole mitte külmad ilmad,
nagu esialgu arvata võiks, vaid hoopis toidupuudus. On aga palju linnuliike,
kellest rändab talveks minema ainult osa, sest ülejäänutele toitu jätkub. Kuna
toiduahela aluseks olevad taimed ja putukad on talvel puhkusel, siis kõigile
lihtsalt ei piisa söödavat ning nii lähevadki linnud paremaid jahimaid otsima.
Samas, kui algab kevad ning loodus taas ärkab, on siinne toidulaud eriti
rikkalik.
Kuigi põhiline rändepõhjus on toit, on selle kõrval olemas ka vähem olulised,
aga siiski samuti päris põhjused, ning need on röövloomade vähesus kaugemal
põhjas, haiguste väiksem levik ning jah, ikkagi ka külm ilm.

Kuhu Eesti linnud talveks lähevad?

Siin erinevad liigid ning ka isendid väga palju. Näiteks Eesti üks arvukamaid
linnuliike, metsvint, talvitub tihti Vahemere ääres, kuid on ka metsvinte, kes
jäävad talveks Eestisse. Mõni lind võtab aga ette väga pika teekonna ning jõuab
välja lausa Lõuna-Aafrikasse. Kuidas me teame, et need on just Eesti linnud?
Teadlased panevad lindude jala külge väiksed seadmed nende asukoha
jälgimiseks. Nende teekonnal saab ka ise internetis silma peal hoida. Mõnda
Eesti lindu saad vaadata näiteks veebilehel birdmap.5dvision.ee.

Kes rändab kõige kaugemale?

Eestis levinud linnuliikidest on pikima rändega randtiir, kes võib ühe aasta
jooksul lennata 90 000 kilomeetrit – see on rohkem kui kaks ringi ümber Maa!
Pole ime, et neid linde võib leida nii Arktikast kui ka Antarktikast. Mainimata ei
saa jätta ka hiljuti pikima peatusteta ränderekordi püstitanud vöötsaba-viglet,

kes meil küll ei pesitse, aga rändab siit läbi. Ainult viiekuune vigle alustas
teekonda 13. oktoobril 2022 Alaskalt ning lõpetas 24. oktoobril Tasmaanias,
läbides 11 päevaga lausa 13 560 kilomeetrit. Tema keskmine liikumiskiirus on
sama mis linnas sõitval autol ehk 50 kilomeetrit tunnis, aga kui ikka öö läbi
lennata, jõuab kaugele.

Kas linnud saavad magada lennates?

Kuidas saab üks lind üldse lennata 11 päeva järjest? Kas ta magama ei pea? See
mõistatus on viimasel ajal palju selgemaks saanud. Juba ammusest ajast on
kahtlustatud, et mõned linnud suudavad lennates magada, sest fregattlinnud
võivad veeta väga pikka aega ookeani kohal, kuid pole võimelised vette
maanduma. Nende suled pole veekindlad ning seepärast ei saa nad uuesti lendu
tõusta, kui märjaks saavad. Just seepärast valiti nad uurimusse, mis mõõtis
lindude ajutegevust lendamise ajal. Selgus, et linnud tõepoolest magavad ka
lendamise ajal. Magab küll ainult üks ajupoolkera korraga, 10 sekundi kaupa ja
ainult siis, kui nad tõusvates õhuvooludes ringiratast ülespoole tiirutavad, aga
siiski ‒ nad magavad.

Mis on pesitsusrahu ning miks seda vaja on?

Pesitsusrahu tähendab seda, et lindude pesitsusajal proovitakse neid võimalikult
vähe häirida, et linnupojad saaksid lennuvõimeliseks. Põhiline probleem on
metsa maha võtmine, aga ka niitmine või hekkide pügamine just kevadisel ja
suvisel ajal, kuna see vähendab tunduvalt lindude arvukust. Eriti kuna
metsategu pole ka muudel põhjustel mõistlik, sest puidu kvaliteet pole nii hea
ning pinnas saab rohkem kahjustada. Linnud teeksid hea meelega pesa kuhugi,
kus raietööd ei plaanita, aga nemad seda kahjuks ette ei tea.

 

Hull Teadlane, Hea Laps 03/2023