Koolis on mul sõbrad ja saan nendega koos olla

2024.aasta on kuulutatud kultuurilise mitmekesisuse aastaks ja Hea Lapse intervjuusarjas „Saame tuttavaks!“ kõlab laste hääl üle maailma.
Greta Madeleine Gnannt on pärit eesti-saksa perest ja elab Prantsusmaal.

Räägi natuke endast: kes sa oled ja kus elad?

Tere! Minu nimi on Greta. Olen 13-aastane. Elan Prantsusmaal ja õpin kahes koolis: üks on Collège Leonard de Vinci Prantsusmaal ja teine Viimsi kool Eestis. Räägin vabalt eesti, saksa, prantsuse ja natuke ka inglise keelt.

 

Milline on sinu perekond?

Mul on väga tore pere. Mu ema on eestlane ja isa sakslane. Mul on kolm suurt venda: Margus, Andrus ja Silver. Andrusel on tütar Kinsey Liis, kes sai just 9-aastaseks. Eestis on mul vanaema. Minu eesti vanaisa Eero ja saksa vanaisa Georg surid kahjuks Covidi pandeemia ajal. Mul on kaks tädi: tädi Kätu Eestis ja Tante Sigrid Saksamaal.

Sa õpid korraga kahes koolis? Kuidas see välja näeb?

Need kaks kooli on väga erinevad. Prantsusmaal on koolipäev palju pikem kui Eestis: üks tund kestab 55 minutit ja koolipäev lõpeb tavaliselt kas kell 16 või 17. Kolmapäeval on lühike päev ja kool saab läbi kell 12.30. Tunde jääb tihti ära ja neid ei asendata, sest asendusõpetajaid pole lihtne leida. Õpetajad streigivad ka. Viimsi koolis käin Stuudiumi kaudu. Olen 7.a klassis ja ema on mu koduõpetaja. Prantsusmaal olen 4. klassis, sest klassinumbreid loendatakse siin tagurpidi: eelmisel aastal olin seega 5. klassis. Võõrkeeli õpitakse Prantsusmaal palju nõrgemal tasemel kui Eestis.

Jutusta natuke oma koolist Prantsusmaal. Mis on seal toredat?

Prantsuse koolis kestab söögivahetund 1,5 tundi. Hinded on tunnistusel 20 punkti süsteemis, lisaks kirjeldav hinnang iga aine õpetajalt. Vahepeal teevad õpetajad ka väiksema punktisummaga töid. Ühe päeva peale võib sattuda mitu kontrolltööd. Mõned õppeained on siin ühendatud: näiteks ajalugu-geograafia, keemia-füüsika, Eestis on kõik õppeained eraldi. Spordis õpetatakse siin alpinismi, mööda seina ronimist, mis on väga lahe. Teeme ka akrosporti – see on inimpüramiidide tegemine –, nii poisid kui tüdrukud mängivad ragbit. Ragbi mulle ei meeldi, sest see on väga agressiivne. Klassid lüüakse Prantsusmaal igal uuel õppeaastal segamini ja nii võivad sõbrad eri klassi sattuda, see ei ole tore. Lahe on ajakirjanduse valikaine. Me käisime Pariisi olümpiamängude 2024. aasta veealade võistluskohas treenereid ja sportlasi intervjueerimas ja nägime, kus järgmisel suvel olümpiamängud toimuvad. Koolis on kõige toredam see, et mul on siin sõbrad ja saan nendega koos olla.

Kuidas sa kooli lähed?

Bussiga. See buss käib ainult kaks korda: hommikul kell 7.52 ja 8.54 ja õhtul 16.11 ja 17.09. Kui mõni tund ära jääb, peavad vanemad meile autoga järele tulema, sest kool asub teises linnas.

Millega sa pärast kooli tegeled?

Ma tantsin modern jazz’i ja balletti. Käin õhuakrobaatikas. Õpin muusikakoolis tšellot ja solfedžot. Mulle meeldib ka lugeda, joonistada ja meisterdada. Varem ma ka leiutasin.

Milline on koht, kus sa elad?

Ma elan väikeses külas Guermantes’is Pariisi lähedal. See on rahulik koht. Meil on Guermantes’is loss ja kirik, samuti pagariäri, kus on väga head croissant’id.

Mis sulle sinu kodukohas meeldib?

Siin on rahulik, roheline, pole lärmi ega nii palju inimesi kui Pariisis. Disneyland on väga lähedal. Mu sõbrannad elavad siin. Me teeme siin maailmakoristuspäeva ja kevadist suurkoristust „Teeme ära“.

Mida sa külalisele oma kodukandis kindlasti näitaksid?

Näitaksin külalistele Disneylandi ja Pariisis Garnier’ ooperimaja, Eiffeli torni, Sacré Cœuri kirikut ja Montmartre’i mäge, Triumfikaart, Grévini vahakujude muuseumit jt monumente. Tegelikult mulle meeldib Asterixi park rohkem kui Disneyland. Seal on nii ägedad atraktsioonid.

Millised tähtpäevi tähistate oma peres?

Kõikide sünnipäevi ja nimepäevi, jõule, mardi- ja kadripäeva, prantslased nimetavad neid Eesti halloween’iks. Päris halloween’i tähistame ka. Emade- ja isadepäeva. Üldse kõiki Eesti tähtpäevi. Eesti Vabariigi aastapäeva loomulikult ka.

Mida Eesti sinu jaoks tähendab?

Eesti on mu sünnimaa, ma olen alati suvel kaks kuud Eestis, sest seal pole liiga palav. Mu ema pere on seal. Jõulude ajal olen ka alati Eestis, sest seal on lumi ja ma saan Vimka mäel suusatada. Eestis on laulu- ja tantsupidu, kus olen Euroopa Eestlaste Kooriga osalenud. Kohukesed on Eestis väga head ja jäätis.

Mida igatsed Eestist kõige rohkem, kui oled eemal?

Peret, vanaema, tädi Kätut ja vend Silverit, tädi Enet.

Mida lahedat viimati lugesid, vaatasid, kuulasid?

Lugesin Jochen Tilli raamatut „Charlie ja Leo“ ja kuulasin laulu „Ta lendab mesipuu poole“, sest pidime Viimsi koolis Juhan Liivi luuletusi lugema. „Mesipuud“ on imelik lugeda, olen harjunud seda laulma. Suvel oli väga võimas tunne seda läbimärjana laulupeol laulda. Käisime ema ja isaga Pariisis Châtelet’ teatris „West Side Story“ muusikali vaatamas. Vaatasime ka koos noorte Eurovisiooni, mis toimus Nice’is ja kus Arhanna esindas Eestit. Elasime talle kaasa ja hääletasime tema poolt.

 

Küsis Kätlin Vainola

Fotod erakogu

Hea Laps 1/2024