Järjehoidja mai 2023

Maikuus on luubi all “Eveline ja mina”, “Suur hunt ja väike hunt” ja “Geenius laua all”. Kirjandust uurivad Silvia Kronberg, Kirke Randvee ja Romet Viira.

Pilk raudse eesriide taha

Elu külma sõja aegsel Venemaal polnud kerge. Raamatu „Geenius laua all“  peategelase Jevgeni olukord on õige täbar: ta on juut, elab oma suure perega ühiskorteris, kus kõrvaltoas istub KGB nuhk, ning pealekauba pole Jevgenil annet. Andekus on aga väga tähtis, sest see teeb vabaks, nagu ütles Jevgeni isa, kommunist ja luulefanaatik. Igal õhtul, kui pere end kitsastes oludes magama sätib, otsib pereisa taga oma pliiatsit, et üles märkida hiilgavad mõtted. See ei õnnestu tal aga mitte kunagi, sest Jevgeni on pliiatsi endale näpanud. Kui tuled kustutatakse, hakkab Jevgeni joonistama. Laua all. Niimoodi saab ta põgeneda pärismaailma murede ja valude eest. Mis saaks aga siis, kui keegi, näiteks kadunud pliiatsi omanikust isa tema hobist teada saaks? Eugene Yelchini autobiograafilise vahva raamatu on tõlkinud Eve Laur. Pildid on autor joonistanud mälu järgi ise.

Kirke Randveer, Tallinna Inglise Kolledži 8. kl

Eveline kohtub Minaga

Joonistused, jutud ja fantaasiad on ühed kummalised asjad. Seda eriti siis, kui  neist kasvab välja reaalsuse moonutatud peegeldus, nagu see juhtub Kersti Heinloo raamatus „Eveline ja Mina“. Raamat on valminud Eesti Noorsooteatri samanimelise lavastuse ainetel ja ilmus eelmise aasta lõpus Linda Valere helgete ja värviliste illustratsioonidega. Peategelane Eveline avastab oma kümnenda sünnipäeva hommikul, et isa on korterist kadunud, mitte mingit sünnipäeva tähistamist ei paista ning elutoas laual lebab salapärane pruun pakk – ja mis seiklus sealt veel välja koorub! Raamat pakub lugemiselamust kõigile, kellele meeldivad fantaasiarikkad, aga samas sügavad lood. „Eveline ja Mina“ erineb paljudest teistest fantaasiaraamatutest just selle poolest, et see pole lihtsalt lugu, vaid pakub ka palju mõtlemisainet.

Silvia Kronberg, Miina Härma Gümnaasiumi 6.a

Suur ja väike

Raamatu peategelased on Suur Hunt ja Väike Hunt. Suur Hunt elab üksi ja kui  Väike Hunt tema juurde tuleb, siis ei oska ta uue kaaslasega harjuda ja teda hinnata. Kui Väike Hunt ära läheb, alles siis saab Suur Hunt aru, kui olulineVäike Hunt tema jaoks oli. Õnneks tuleb lõpuks Väike Hunt tagasi ja neist saavad suured sõbrad. Mulle meeldis, et selles raamatus on palju huvitavaid pilte ja raamat lõppes õnnelikult. Isegi kui sõber on kasvult väike, siis võtab ta südames palju ruumi. Raamatus on palju pilte ja vähe teksti, seega sobib see ka algajale lugejale. Nadine Brun-Cosme ja Olivier Talleci raamatu „Suur Hunt ja Väike Hunt“
on tõlkinud Indrek Koff.

Romet Viira, Kose Gümnaasium 3.b