MIKA KERÄNEN 
TUNNEB END KIRJUTADES
HÄSTI

Kirjanik Mika Keränenil ilmus hiljuti uus lasteraamat „Vanemuise väits”. Tallinna Mustamäe gümnaasiumi 4. klassi õpilane Ell Juhani esitab autorile mõned küsimused tema lapsepõlve, lugemise ja kirjutamise kohta.

 

Miks soovisid hakata just lastekirjanikuks? Kas kirjutasid juba lapsena?


Ma ei mäleta, kui agaralt ma lapsena kirjutasin. Kirjandite hinded olid mul igal juhul pigem keskmised kui väga head. Ma joonistasin koomikseid, eks seal on ka keel mängus. Hakkasin kirjutama lastele seepärast, et minu tütrele meeldis, kui ma talle ise unejutte välja mõtlesin.
Tekkis tunne, et äkki need meeldivad teistele ka.


Mis sind koolis huvitas? Huvitab see sind ka praegu?


Kunstiõpetus ja põhikooli lõpus kokandus, huvitab senini. Ega ma kooli eriti armastanud, sest mind kiusati seal. Klassikokkutulekutel ma käinud ei ole ega kavatse sinna ka minna. Vahetasin mitu korda kooli, gümnaasiumis kiusajaid enam polnud. Nad lihtsalt ei saanud gümnaasiumi sisse.


Oled pärit Soomest, kuidas juhtus, et hakkasid kirjutama raamatuid eesti keeles?


See oli minu jaoks täiesti loomulik. Kui ma elan Tartus ja kirjutan Tartust Eestimaa lastele, siis tuleb ju kirjutada eesti keeles. Kui ma alles hakkasin eesti keeles kirjutama, siis esimene kord ma lihtsalt kirjutasin. Ei mõelnud õigekirjale ega sellele, et mu emakeel on soome keel ja kuidas välja kukub. Lihtsalt kirjutasin ja tundsin end hästi.


Kuidas eesti keel sinu jaoks kõlab? Mille poolest see soome keelest erineb?

 

Ma ei mõtle eriti erinevuste peale, olen tegutseja ja teen. Las keeleteadlased uurivad keelt. Mõlemad keeled on väga ilusad. Luulekeelena meeldib mulle eesti keel rohkem.


Kust lood alguse saavad?


Lood algavad inimestest. Kui näen või kuulen midagi, mis kuskil juhtub, võib mul tekkida idee. See võib juhtuda igal pool.


Kui kaua kulub ühe raamatu kirjutamiseks aega?


Ma ei oska öelda. Ma ei loe päevi ega tee arvutusi, sest kirjutades ma kella ega kalendrit ei vaata. Igal aastal ilmub mul midagi. Kogu aeg. Päris esialgse mõtte kirjapanekust kuni raamatu ilmumiseni kulub nii aastake.

 

Kust tuli idee kirjutada viimane raamat just väitsest? On see päriselt olemas?


Idee tuli vist Eesti Rahva Muuseumis. Seal etendati „Seitset venda” ja näitlejad ronisid ühe Karjala
sauna katusele. Mõtlesin, et huvitav, kui etenduse ajal tegutseksid siin vargad. Vanemuise väits on
mul kodus. Selle meisterdas pussnoameister, kes elab Tõrvas. Naise nimi on Egge Edussaar-Harak. Disainisime selle koos.


Miks tegutsevad Rampsu tegelased just Supilinnas?

 

Juba siis, kui ma tudengina Supilinnas jalutasin, tundus mulle, et see on koht, kus võiks toimuda midagi lahedat. See on peamine põhjus. Teisi põhjusi on ka, aga need jätan enda teada.


Kas Supilinna raamatute kirjutamiseks kõnnid mööda tänavaid, et kõik oleks nagu päris?


Väga õige. Nii ma teengi. Kõnnin linna peal iga päev. Talvel vähem, suvel rohkem. Mõnikord jalutan linnas mitu tundi, istun vahel kohvikus ja kõnnin edasi. Mulle meeldib Tartus hulkuda.

 

Igas Supilinna seltsi raamatus on keegi silmatorkava välimuse ja käitumisega. Kas oled oma tegelasi päriselt kohanud?


Ikka. Enamik minu raamatute tegelastest on päriselt olemas, neil on prototüüp päris elust.

 

Millest plaanid kirjutada oma järgmise raamatu, kui see saladus ei ole?


Ma ei tea veel. Kirjutan praegu oma kodumurdes luuletusi, tõlgin eesti luuletajaid soome keelde.
Loodan, et kevadel võtan ette ka lastele kirjutamise.


Milliseid lasteraamatuid soovitad lastel lugeda? Miks?


Soovitan lastel lugeda kõiki raamatuid, ka suurte inimeste raamatuid võib katsetada. Kui mõni meeldib, tore. Kui raamat ei meeldi, võib selle pooleli jätta. Raamat pole toit, mille tõstad taldrikule ja mis tuleb ära süüa. Ma usun, et igale lapsele ja täiskasvanule on maailmas mõni lemmikautor. Need tuleb ainult üles leida, sest mõnele meeldib üks autor ja tema raamatud, teisele keegi teine. Seetõttu raamatud ongi põnevad.
 

Hea Laps 03/2021

 

ajakiri Hea Laps    Voorimehe 9, 10146 Tallinn   Tel. 6833145    healaps@healaps.ee