tekst Hull Teadlane

 

Tolmeldamine ‒ vahetuskaup taimedega

Mesilased on looduses väga olulised, kuna aitavad õistaimedel paljuneda. Taimed ja mesilased teevad justkui vahetuskaupa – taimed annavad mesilastele nektarit selle eest, et nood viiksid õietolmu ühest õiest teise. See õietolmu kandmine aitab taimedel mitmekesistuda, sest sarnaselt inimeste ja loomadega on uuel taimel siis kaks vanemat, kellest ta midagi pärib, ning on nii täiesti omamoodi. Ehk siis võidavad kõik: mesilane saab nektarit, millest mett teha, ja taim saab rahulikult olla ühe koha peal, kuniks mesilased tema õietolmu teiste taimede õitesse viivad.

 

Miks mesilased tantsivad?

Mesilaste tantsimine on vahva näide sellest, kuidas isegi putukad suudavad omavahel keerulist infot edastada. See pole pulmatants, nagu paljudel teistel putukatel, vaid tantsu eesmärk on teada anda, kus suunas asub hea nektari kogumise koht. Mesilane maandub kuskile, kus on ka teisi nektarit koguvaid mesilasi, ning hakkab oma tagumikku edasi tagasi liigutama ja vahepeal keerama. Keeramisega näitab mesilane, millises suunas hea toidukoht asub. Mida kauem ta oma taguosa liigutab, seda kaugemal toit asub. Äge on, et suunda näitavad mesilased päikese suhtes, et teised mesilased saaksid selle järgi kohale lennata. Lisaks on leitud, et kui teine mesilane, kes samas suunas läks, nägi teel ohtu (näiteks herilasi), võib ta tantsule vahele segada ja sellega märku anda, et osutatud suunas ei tasu minna.

 

Miks on kärg selline, nagu ta on?

Mesilaskärg koosneb kuusnurkadest, mis on üksteise kõrval võrgustikuna. Võiks ju küsida, miks just kuusnurgad, mitte näiteks ruudustik. Sellel on matemaatiline põhjus. Nimelt soovivad mesilased tekitada ruumi võimalikult suure koguse mee jaoks, aga kasutada anumate ehitamiseks võimalikult vähe vaha. Selleks ongi kõige mõistlikum teha just kuusnurkadest kärg. Kõige parem kujund ruumi suurendamiseks ja ümbermõõdu vähendamiseks oleks muidu ring, aga ringe ei saa nii hästi omavahel ühendada ja seepärast kasutavad mesilased ringisarnast, kuid siiski üksteise kõrvale sobivat kuusnurka.

 

Milline on ühe mesilase elu?

Töömesilased elavad umbes 40 päeva ja suurema osa sellest ajast veedavad nad oma tarus. Mesilased teevad elu jooksul kõiki vajalikke tarutöid. Nooremad mesilased aitavad kärge ehitada ja väiksemaid mesilasi toita. Hiljem hakkab mesilane juba taru kaitsma, parandama ja seda tuulutama (mesilased lehvitavad oma tiibu taru sissepääsu juures, et tarru tuleks värske õhk). Oma elu lõpu veedavad mesilased õitelt nektarit kogudes. Selleks ajaks on nad juba täiskasvanud ja suudavad lennata pikki vahemaid.

 

Mesilaste suurim oht

Kuigi mesilased on meile väga vajalikud, on nende hulk väga palju vähenenud ja peame jälgima, et neid ei jääks liiga väheks. Mis siis mesilastele halba teeb? Suur osa probleemist on põllumajandus. Esiteks kasutatakse tihti mürke, mis inimestele ja loomadele ei mõju, küll aga putukatele, sealhulgas mesilastele. Pikalt arvati, et kuna mesilased otseselt taimi ennast ei söö, ei tohiks mürk nendeni jõuda, kuid nüüdseks on teada, et ka nektarisse jõuab natuke mürki, mis ajapikku muutub suureks probleemiks. Samuti ei sobi mesilastele suured põllud ainult üht sorti taimega, sest väga ühekülgne toidulaud nõrgestab neid ajapikku. Tagatipuks on mesilased hädas parasiitidega, kes on viimasel ajal üle maailma levinud ning võivad juba nõrgestatud mesilastarud hävitada. Ka parasiitide ja nende kantud viiruste levikut saab takistada loodusliku mitmekesisusega: hiljuti leiti nimelt, et mesilasi kaitsevad parasiitide eest seened, mida nad söövad. Näiteks kännupess ja tuletael on parasiitidele mürgised, kuid mesilastele mitte. Mõnel pool maailmas tehakse mesilastele lausa nende seente ekstraktist jooginõusid, et mesilinnukeste kaitsevõimet tugevdada.

Hea Laps 7/8-2022