TUUL

 

 

NÄHTAMATU, KUID TUGEV


Tuulisel päeval näed õues palju mürglit: pilved liiguvad taevas, puud kiiguvad edasi-tagasi,
kerged asjad lendavad lausa minema! Ilmselgelt võib tuul olla väga tugev – huvitav siis, et sellist suurt jõudu ei ole näha. Mis on see nähtamatu, mis rebib käest vihmavarjusid, lükkab isegi suuri kaubaautosid teelt, ja miks ta minu mütsi tahab?! Tegelikult ei ole tegemist mütsivargaga, lihtsalt õhk liigub väga kiiresti. Aga ikkagi, miks me seda ei näe? Selleks on vaja kõigepealt teada, mis on õigupoolest õhk.

 


ÕHK – NÄHTAMATU, AGA OLEMAS


Vaata oma toas ringi! Ilmselt näed seinu, lauda, voodit – aga mis on see, mida sa sisse hingad? Õhk peab MIDAGI ometi olema, muidu ei oleks hingamisest ju kasu. Tõepoolest – õhk pole lihtsalt tühjus, vaid GAASIDE segu, mida palja silmaga ei näe. Imeväikesed osakesed hõljuvad igal pool meie ümber, peaaegu nagu vesi, aga veeosakestest veel hõredamalt. Sellest võib rääkida pikalt ja laialt, aga tuult uurides on tähtis jätta meelde just see: õhk pole tühjus, õhk on gaas. Aga just nagu vesi, ei ole ka õhk kogu aeg paigal. Juba hingamine mõjutab seda, kuidas õhk ruumis paikneb. Proovi järele: pane paberileht oma suu ette ja puhu kõvasti välja. Paber liikus, eks ole? Sa puhusid just välja väga palju õhuosakesi, mis põrkasid vastu paberit ja panid selle liikuma. Ühesõnaga, sa tekitasid tuule oma toas.


ME ELAME MERE PÕHJAS?


Just nagu kopsust õhu puhumine, on ka looduses tuul lihtsalt õhuosakeste liikumine. Aga kogu Maal on õhku meeletult palju – võiks isegi öelda, et elame õhuookeani põhjas. Ja just nagu igas ookeanis, on ka meie õhumeres lained. Kõige kiirem ja konkreetsem selgitus tuule tekkimise kohta on: tuul tekib, kui õhk liigub kõrgrõhualast madalrõhualasse. Mis on siis rõhk ning millal on see madal või kõrge? Õhu liikumise tõttu on meie õhuookeanis kohad, kus õhu „lained“ on kõrgemal, ja kohad, kus nad on madalamad. Kujuta ette suurt laeva merel – laineharjad võivad tõusta väga kõrgele ja siis jälle madalamale vajuda. Täpselt nii teeb ka õhk!

 

 

ÕHK RÕHUB


Mainisin enne õhurõhku. Kuna õhk ei ole päris „mitte midagi“, siis ilmselgelt ta ka KAALUB
midagi. Ja isegi kui õhk kaalub väga vähe, on seda ometi väga palju. Õhu rõhk ongi see, kui
kõrgel õhu laine meie kohal parasjagu on ehk kui palju õhku me oma kukil hoiame. Kui õhk on „raskem“, on tegemist kõrgrõhuga, kui õhk on „kergem“, siis madalrõhuga. Õhurõhku mõjutab kõige rohkem soojus – ja seega Päike! Kui õhk on soe, hakkab ta kerkima, muutub kergeks ja tekib madalrõhuala. Kui see õhk on veel ka niiske, võivad tekkida pilved ja tormid, seega on madalrõhualad tavaliselt seotud kehva ilmaga. Samas, kui rõhk on suurem, valguvad pilved koos tuulega minema ja taevas on selgem. Nagu öeldud, liigub õhk kõrgema rõhuga alalt sinna, kus rõhk on madalam – mida rohkem rõhk erineb, seda tugevam tuul puhub!

 


TUUL JA TORM


Õhu liikumine võib endaga kaasa tuua päris tugevaid tagajärgi. Orkaanid on näiteks ühed kõige tugevamad tormid maailmas. Nad tekivad seal, kus merevesi on soe, ja just nagu enne räägitud, tõuseb niiske õhk madalrõhkkonnas kõrgemale. Tuuled hakkavad liikuma ringiratast ümber aina soojenevate ja jahtuvate veepilvede ja muutuvad üha tugevamaks, kuni tekibki hiiglaslik ja hirmuäratav orkaan. Sellised teevad terveid linnu maatasa. Tugevate äikesetormide ajal võivad tekkida ka tornaadod – suured pilvekeerised, mis ühendavad tormipilve maaga ja võivad ringi keerutades väga suurt kahju teha. Suuri tornaadosid Eestis ei teki ja õnneks peame muretsema ainult selle pärast, et tuul meie mütse ja salle minema ei viiks.


TUULIKUD JA UURIMISJAAMAD


Inimesed on olnud juba ammu tuulest väga huvitatud, eriti huvist seda ära kasutada. Tuuleveskid on geniaalsed leiutised, mille abil vanasti vilja jahvatati. Tuul liigutas veski labasid, mis ajasid veski sees veskikivi ringi käima. Tänapäeval kasutame me samuti tuult ära: suured tuulikud, valged ja väga kõrged, toodavad meile tuule abil elektrit. Eriti vägev on see, et tuule abiga valmistatud elekter ei reosta loodust nii nagu näiteks põlevkivi põletamine või maagaas. Tuul, ja ilm üleüldse, on üks keeruline teadus. Eestis hakati seda uurima juba 18. sajandi lõpus, kuid esimeseks päris ilmaennustamise jaamaks sai 20. sajandi alguses Tartu Tähetorn. Tänapäevalgi on veel väga palju, mida me ilma ja tuule kohta ei tea. Kes teab, äkki oled sinagi tulevikus teadlane ja selgitad välja tornaadode ja orkaanide saladused! Teadlase töö ei saa kunagi otsa.

 

 

Hull Teadlane
Tartu Ülikooli muuseum

 

Hea Laps 2021/05