Indrek Koffi "Palavikulilled" tõmbab esmalt tähelepanu Lucija Mrzljaki detailsete illustratsioonidega. Armas lugu jutustab väikesest tüdrukust Almast, kes ei suuda vastu panna kiusatusele limpsida jääpurikaid ja süüa lund. Siinkohal teen vahemärkuse neile, kes peavad raamatut klassikaliseks no-näed-mis-juhtus-õpetuslooks. Teps mitte, autor on vaadanud haigeks jäämist hoopis teise lapse pilgu läbi ning koos põnevate piltidega avaneb haige olemise sürreaalne maailm. Voodi ümber tärkavad palavikulilled! Kapi tagant tapeedi vahelt astub välja onu. Või on see hoopis isa? Koondati 22 000 tolmurulli! Alma ümber tärkab imedemaa, kus piiri unenägude ja tõeluse vahele võib igaüks ise tõmmata. Mulle meeldis, et selles loos ei räägita palavikust kui millestki läbi ja lõhki halvast, vaid kui millestki müstilisest ning omamoodi heast.

 

Triinu Kree, Viljandi Kesklinna kooli 9.klass