KÄRBSED

***



Kärbselised on putukate alamselts, kuhu kuulub tohutul arvul liike. Nende hulgas on ka üldsusele tuntud parmud, kes järve ääres hammustama kipuvad, ning äädikakärbsed, kellest on äärmiselt tüütu lahti saada, kui kogud toas biolagunevaid jäätmeid. Aga kärbeste all mõtleme enamasti siiski üht kindlat liiki ‒ toakärbest, kes on levinud üle kogu maailma ja igal pool täpselt sama tüütu.



Kuidas saavad kärbsed mööda lage kõndida?

Kärbeste ja paljude teiste putukate jalgade karvadel on padjakesed, mis on võimelised laienema ja kokku tõmbama. Kui nad kuhugi astuvad, muutuvad padjakesed suuremaks ning padjakeste ja pinna vahele eritub vedelikku, mis hoiab neid pinna küljes kinni. Kui nad tahavad pinnast lahti lasta, saavad nad padjakesed kokku tõmmata ning jalg tulebki seina või lae küljest lahti.


Kas kärbsed levitavad haigusi?

Kärbsed levitavad haigusi küll, aga seda enamasti põhjusel, et puutuvad kokku väljaheidetega, milles on nakkushaiguste tekitajaid. See on suur probleem piirkondades, kus on levinud soolehaigused ning kärbsed pääsevad haigete väljaheidetele kergesti ligi. Eestis sellised haigused väga levinud pole, aga vähem arenenud riikides reisides tuleb tõesti arvestada, et kui kärbes veedab aega su toidul, võib see olla nakkushaiguse kandja.


Kuidas kärbestega võidelda?

Alustuseks tasub kindlaks teha, et kärbestel ei oleks palju kohti, kus paljuneda. Jäätmed võiksid olla kaetud (prügikastil kaas peal) ning lahtisi toidujääke ei tohi pikaks ajaks vedelema jätta. Õues leiavad kärbsed aga ikka kohti, kus paljuneda, seega on järgmine samm jälgida, et nad tuppa ei pääseks. Päris eemal neid sealt muidugi ei hoia ja pole ka mõtet oma elu sellele pühendada. Mida teha tuppa jõudnud kärbsega? Kõige keskkonnasõbralikum vahend tema likvideerimiseks on vana hea kärbsepiits. Kusjuures selles on augud seepärast, et muidu tekiks kärbsepiitsaga löömisel õhuvool, mis liiguks piitsa eest ära ja haaraks kärbse endaga kaasa. Kuigi ka rulli keeratud ajalehega on võimalik kärbsele pihta saada, tuleb seda kasutades olla väga kiire.



Millised on kärbeste silmad?

Kärbestel nagu putukatel üldse on liitsilmad. See tähendab, et neil ei ole mitte lihtsalt kaks silma, vaid kaks silmade kimpu, mis koosnevad tuhandetest väikestest silmadest. Need suured ja ümarad liitsilmad võimaldavad kärbestel näha väga laias ulatuses: kui inimesed näevad selgelt ainult ette, siis kärbsed on võimelised märkama liikumist ka peaaegu enda selja taga. Kärbsed hoolitsevad oma silmade eest pidevalt ‒ kui neid natuke jälgida, võib näha, kuidas nad jalgadega silmi hõõruvad ning seejärel oma jalgu puhastavad. Nii vabastavad nad oma silmad kõiksugu sodist, mis sinna satub.


Kuidas kärbseid üle kavaldada?

Lisaks sellele, et kärbsed näevad peaaegu igale poole, töötlevad nad nägemisinfot palju kiiremini kui inimesed. Sisuliselt tähendab see, et meie liigume kärbse jaoks aegluubis, kuna nemad on võimelised palju kiiremini reageerima kui meie. Sellest hoolimata on võimalik kärbest ka käega kinni püüda. Esiteks ehmuvad kärbsed põhiliselt liikumise peale, seega, kui lähened kärbsele aeglaselt, ei pruugi ta minema lennata. Teiseks tasub kärbse püüdmisel arvestada, et ta on sinust natuke kiirem. See tähendab, et pole mõtet üritada teda tabada seal, kus ta parajasti on, vaid lüüa natuke kaugemale.


Miks kärbsed lehmakooke armastavad?

Väljaheited ja sõnnik on kärbeste jaoks üks meeldivamaid kohti, kuhu muneda. Kärbsevastseid kutsutakse ka vakladeks ning sõnnik on sobilik koht, kus nad saavad uuteks kärbesteks areneda. Üks viis, kuidas väikeses talus kärbeste arvukust vähendada, on lasta lehmade järel karjamaale kanad, kes sõnniku sees elutsevad kärbsevastsed (vaglad) hea meelega ära söövad. Kuigi see ei hoia kärbseid täiesti eemal, saab nende arvukust niimoodi kontrolli all hoida.