Rott

AASTA LOOM: ROTT

 

Ilmselt oled kuulnud, et igal aastal valitakse aasta tegijad Eesti looduses. Sealhulgas valitakse ka aasta loom. Aasta 2021 loomaks on kuulutatud rott. Maailmas on kokku 65 rotiliiki. Eestis elab neist kaks.

 

 

Kodurott on hea ronija. Looduses elaks ta peamiselt puude otsas. Eesti looduses pole kuigi tõenäoline kodurotiga kohtuda, kuna siinne kliima on talle liialt külm ning seetõttu eelistab ta hoida inimasustuse lähedusse. Pööningutel on suurem võimalus kohtuda just mustja kasukaga kodurotiga.

 

Rändrott elab looduses veekogu ääres. Ta on osav ujuja. Rändrott saab meie kliimas kenasti hakkama ka külmemate ilmadega, kuid talveks poeb meeleldi mõnda keldrisse sooja. Seega, kui kohtad keldris hallikaspruuni rotti, võid olla üpris kindel, et tegu on rändrotiga. Kui teie majas elab juba rändroti perekond, siis ei tasu muretseda ‒ võõraid rotte nad majja ei luba. Rotid kaitsevad oma
territooriumit!

 

Kodurott on algselt pärit Indiast. Arvatakse, et koduroti tõid Eestisse 13. sajandil ristirüütlid. Peagi levis ta juba üle kogu Eestimaa. Rändrott arvatakse pärinevat Kesk-Aasiast või Hiinast. Rändrott jõudis Eestisse ilmselt kaubateid mööda inimese abiga alles 18. sajandi lõpus. Nüüdseks on suurem ja agressiivsem rändrott paljudes piirkondades koduroti välja tõrjunud. Kuigi kodu- ja rändroti välimus on üsna sarnane, on neil veidi erinev eluviis. Võib vist öelda, et Eestis elavad rotid oma suurima vaenlase – inimese – kodus. Nad on inimkaaslejad, kes tekitavad keldrites või panipaikades tihti suurt
pahandust. Rotid oskavad kõike – ujuda, hüpata, joosta ja ronida. Kui rotil on väga kiire, liigub ta hüpetega. Hüpetel abistavad teda tugevad tagajalad, mis on esikäpakestest tunduvalt suuremad. Oma väikestele esikäppadele rott lihtsalt maandub. Pikk saba on kiireks liikumiseks hädavajalik. Saba aitab rotil tasakaalu hoida. Kui rotil puuduks saba, teeks ta õhus paar kukerpalli ja võiks
päris valusalt kukkuda. Sabal on veel mitu olulist rolli: saba abil saab rott ennast ujudes suunata, samuti on saba abiks ronimisel.

Rotid kuulevad väga hästi. Nad kasutavad omavahel suhtlemiseks ultrahelisagedusi. Arvatakse, et eri ultrahelisagedustel piiksumine ja susisemine tähistab erinevaid emotsioone. Rottidel on ka hea haistmismeel. Inimene on aretanud ja treeninud rotte lõhna abil tuvastama näiteks maamiinide asupaika.
Rottide nägemismeel on seevastu üpris kehvasti arenenud. Rott näeb uduselt ega suuda hästi tajuda esemete kaugust. Ruumi paremaks tunnetamiseks on tal abiks vurrud.

Alates 19. sajandist hakati kasutama rotte teadusuuringutes. Rändrottidest aretati laborirotid. Katseloomadena kasutatakse neid praegugi. Ühel hetkel aretati laborirotist aga lemmikloom. Võib-olla on sul mõni sõber, kes peab kodus rotti? Või on sul endal kodus lemmikuks rott? Lemmikloomadena
peetaksegi just kodustatud rändrotte. Pika aretamise käigus on inimkartlikest rändrottidest saanud sõbralikud lemmikloomad.

 

Sinu võimalus, väike teadlane! Kas sinu kodukandis elab mõni metsik ränd- või kodurott? Anna oma vaatlusest märku ja aita sellega suuri
teadlasi. Praegu on koostamisel Eesti imetajate levikuatlas. Kui kohtad
mõnd rotti, siis saada vaatlusandmed ja võimalusel ka foto rotist aadressil
rott@tallinnzoo.ee. Lisainfot leiad looduskalender.ee.

 

tekst: Looduseakadeemia

fotod: Adobe Stock